Kuna ja kuidas teil ideed sünnivad? Minul sündis näiteks reisiidee reede õhtul kell kümme. Maru kahju oli öösärki selga tõmmata, sest õues oli ikka veel nii soe ja sume. Haarasin hoopis uue suvekleidi ja otsustasin, et lähen päikesetõuse ja –loojanguid vaatama. Minu lemmikkooslus: liivarand, päike ja soe meri! Read more “Salacgrīva liivarand ja Ainaži, Lätimaa”
Silt: reisimine
Seiklused Napoli linnas ja lennujaamas, Itaalia. 5. osa
Jätkan Itaalia ja Napoli reisimuljetega. Siin on tõesti, mida vaadata, kogemusi, mida kogeda ja inimesi, kellega kohtuda. Päeva lõpuks vaatame, kas ja kuidas ma Napolist minema saan ja mis enne seda lennujaamas kõik juhtuda võib. Read more “Seiklused Napoli linnas ja lennujaamas, Itaalia. 5. osa”
Väga, väga mitmenäoline Napoli, Itaalia. 4. osa
Tule mõttes minuga Napoli kitsastele tänavatele lonkima, kõhedust tundma ja vanu ehitisi vaatama! Napoli on nii hiigelsuur linn, et igav siin ei ole. Ajaloo, kirikute, kindluste ja muuseumide ja väga erinevate kogemuste rohkus! Püüan kokku võtta oma Napoli-muljed. Read more “Väga, väga mitmenäoline Napoli, Itaalia. 4. osa”
Kuulus turistiderohke Capri, Itaalia. 3. osa
Jätkan paradiisisaarte reisikirja. Põikame Ischialt korraks kuulsale Capri saarele. Kas laulu sõnades ka tõde on? Read more “Kuulus turistiderohke Capri, Itaalia. 3. osa”
Ischia saare linnad ja eksootilised aiad, Itaalia. 2. osa
Uued lood ja pildid väikesest Vahemere saarest. Lähme vaatame saare ida- ja läänerannikule ja imetleme kauneid idamaiseid botaanikaaedu Forio linna lähedal. Read more “Ischia saare linnad ja eksootilised aiad, Itaalia. 2. osa”
Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1. osa
Täna räägin järgmisest paradiisisaarest. See on Ischia saar, kuhu jõuate veel suvepuhkust veetma minna. Ischia on mõnusalt väike, aga minu jaoks just paraja suurusega. Saar asub Türreeni meres, ehk siis üldisemalt, Vahemeres. Merest kõrgubki välja mägi, mille küljele ja jalamile on ehitatud külad ja venitatud maanteed. Kõike seda ilu valgustab tulikuum suvepäike. Read more “Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1. osa”
Taas Porto ja Gaia, Portugal. 6. osa
Nagu mu eelmistest Portugali lugudest (Porto ja Faro kohta näiteks) võib-olla mäletate, siis mulle siin väga meeldib. Mõtlesin ka seekord siin mõne päeva veeta, et Porto, Gaia ja Matosinhos taas üle vaadata. Kui kusagile mitmendat korda satud, tekib heldimuse tunne, et näe, siin pingil ma ükskord istusin ja see maja seal on ikka samasugune. Ja nii edasi. Heietad vaikselt mälestusi. Kohe aga saate uusi fotosid näha. Read more “Taas Porto ja Gaia, Portugal. 6. osa”
Madeira: Santa Cruz teel lennujaama. 5. osa
Madeira lennujaam asub pealinn Funcalist eemal, kohas nimega Santa Cruz. Tulin enne lennukile minekut veel randa suurt vett vaatama ja soolast ookenituult nuusutama. Ütlen mõned sõnad veel Madeira kohta ja siis sätin äralennule. Nagu rändlind suve lõppedes. Madeira on paradiisisaar ja olen väga rahul, et oli võimalik seda külastada. Juba tahaksin tagasi.
Madeira: Pico do Arieiro ja idapool. 4. osa
Mul lihtsat oli vaja veel mäetunnet tunda. Otsustasin, et Pico do Arieiro on just selline mägi, mis on tarvis üle vaadata. Mägede külastamine mõjub kogu organismile tervendavalt. Kivid jagavad oma väge ja mälestusi. Mägedes avarus ja võimsus muudab kindlasti midagi. Leidsin kiiresti endale uue juhi, kes mind jälle mägedesse sõidutas. Teel nägin veel mõndagi muud põnevat, näiteks kolmnurkseid maju ja rummi valmistamist. Read more “Madeira: Pico do Arieiro ja idapool. 4. osa”
Madeira: Porto Moniz lääne pool. 3. osa
Funchal on armas linn küll, aga tahtsin ka teisi kauneid kohti vaadata. Täna räägin, millist silmailu pakuvad musta liivaga rannad, laavakivist looduslikud basseinid kohas nimega Porto Moniz, punaste katustega valged majad ookeani eresinise vee taustal ja mis võib veel soojendada peale päikesepaiste. Lähen tutvuma Madeira läänepoolse osaga. Read more “Madeira: Porto Moniz lääne pool. 3. osa”
Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa
Madeira leevendab natuke mu igatsust Indoneesia järele. Siin on jälle selline lõunamaine lõhn, mida ma väga armastan. Just sellise lõhna järgi saan aru, et olen kodu ukse lukku keeranud ja päris kaugele jalutama tulnud. Üksi reisides muutuvad meeled erksaks, silmad hakkavad särama ja naeratus, mille ma enda seest Balil olles üles leidsin ja mis põhjamaal peitu läheb, tuleb jälle välja. Tutvustan lähemalt Madeira vaatamist väärt paiku.
Madeira: saabumine Atlandi ookeani saarele. 1. osa
Atlandi ookeanis on mitmeid kauneid saari, üks neist Portugalile kuuluv Madeira. Madeiral on lopsakas loodus, pilveudus mäed, Atlandi ookeanilt puhuv soolakas tuul ja troopilised puuviljad. Kohe hakkangi kevadisest Madeira reisist pikemalt pajatama. Read more “Madeira: saabumine Atlandi ookeani saarele. 1. osa”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu
Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa
Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa
Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”
Lagos, Faro ja lahkumine Portugalist. 6. osa
Täna räägin sellest, millised on Lagos ja Faro, kuidas seal liigelda ja randa minna saab, jagan ikka loodusfotosid ning kirjeldan tagasisõitu. Käidud saab ka Rota Vicentina viimane teelõik.
Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa
Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike – ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”
Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa
Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”
Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa
Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”
Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa
Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”
Portugal, seekord Lissabon. 1. osa
Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”
Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta
Minule on reisimisel suureks abiks olnud teiste reisisellide kogemused ja seepärast püüan ka oma panust anda. Ehk leiab keegi siit mõne endale just hetkel vajaliku infokillu. Bussiliiklusest juba kirjutasin, nüüd panen kirja, mida reisikotti pakkida, et ülearu palju asju kaasa ei saaks ja mainin sedagi, kuidas praeguses pahupidi maailmas reisimisega lood on. Read more “Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta”
Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada
Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”
Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel
Küpros, Vahemeri ja mäed! Nautisin türkiissinise mere ja soolasest veest uuristatud kaljude ilu paigas, mida vanakreeka armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite ise olevat armastanud. Räägin täna ka sellest, misasi on kohalik meze ja kus Aphrodite Adonisega kohtamas käis. Read more “Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel”
Küpros – suvi detsembris
Avatud aknast kostab Vahemere rahustav mühin kogu öö ja igal hommikul sünnib vastu rannakaljusid tormavate lainte tekitatud kõrgelennulistest vahupritsmetest imekaunis Aphrodite justkui uuesti. Selline on minu jaoks Küpros. Read more “Küpros – suvi detsembris”