Peipsimaa Külastuskeskus ja lubokkide trükkimine. 2. osa

Eelmises loos rääkisin Varnja ja Kasepää küladest, sibulatest ja samovaridest. Sõidame edasi ja kaeme, mida maitsvat ja pilkupüüdvat Peipsimaa veel pakub! Lubokid, muinaslood, Rääbu ja sigurikohv ootavad! Read more “Peipsimaa Külastuskeskus ja lubokkide trükkimine. 2. osa”

Peipsiääre, Sibulatee ja staroverõ. 1. osa

Ühel laupäeval läksin Peipsi järve äärde varahommikust vaikust nautima. Otsustasin Sibulatee ja Peipsiääre külad üle vaadata. Ütlen kohe ära, et mulle Varnja, Kasepää ja Kolkja piirkond väga meeldis ja kohe pajatan, miks. Read more “Peipsiääre, Sibulatee ja staroverõ. 1. osa”

Haapsalu kaunid päikeseloojangud ja Tohi džinn

Haapsalu oli ühel suveõhtul eriti mõnusalt sume ja kauneid päikeseloojangu-vaateid pakkuv ning tekitas ahh-ma-tulen-siia-elama-tunde. Juba eelmisel aastal tekkis mul tõmme Haapsalu poole ja kahtlemata rõõmustasin, kui jälle mere äärde sain. Lähme vaatame nüüd koos selles puust majadega linnas veidi ringi.  Read more “Haapsalu kaunid päikeseloojangud ja Tohi džinn”

Lugu punaste tantsukingadega naisest

Kui oled juba väga pikka aega ühel sini-rohelisel planeedil ringi uidanud, võid öelda, et oled mõnda lugu juba kuulnud ja üht-teist ikka näinud ka. Kui ma üksi või mitmekesi rännanud olen, on erinevate paikade nägemine muidugi väga põnev olnud, tundmatustes poodides on kummalisi vidinaid ja lilled maailma teisel põsel on värvilisemate õitega. Erinevad paigad muudavad meeldejäävaks aga ka inimesed, kellega olen kohtunud. Read more “Lugu punaste tantsukingadega naisest”

Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa

Täna jagan mõtteid, kuidas minu arvates saab liikuv meditatsioon ja meditatiivne seisund kuuluda igapäevaelu peaaegu igasse hetke ja mida head see meie jaoks korda saadab. Käin mõistetega päris vabalt ringi, teate ju küll mind juba. Meditatsioon ei ole kindlasti ainult mingi koopas elavate vanade habemike teema, see võib muuta argipäevad päriselt ka rõõmsamaks ja stressivabamaks. Samuti raamatus “Meditsatsioon.Fotomeditatsioonid” ei ole põrmugi igavad lood – seda muidugi eeskätt minu enda arvates, aga ka mõnede teiste sõnul, kes käsikirjale pilku on saanud peale visata. Read more “Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa”

Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud

Täna jagan teiega seda, kuidas mul üldse tekkis julgus oma raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” välja anda, millest alustada, kui oled avastanud endas raamatu välja andmise idee ja mis Hooandja projektist edasi saanud on. Read more “Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all

Suurepärast uut kevadet ja pööripäeva-aega, armsad! Ja trummipõrin, sest algas planeet Marsi valitsusaeg. Räägin, kuidas minul valmis suhteliselt lihtsal viisil sibulapirukas, samuti sellest, mis toimub praegu, kevadel, pealispinna all ja jagan jälle pilte Eestimaa lumisest metsast. Read more “Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all”

Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik

Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”

Kuidas hirm võib olla sõber, kes aitab elu muuta

Ehk miks ma julgustan tegema hirmutavaid asju. Selle looga tahan näidata, kuidas hirm võib olla tõukejõud, mis aitab elu uude suunda lükata. Miks on vaja põnevaid asju ette võtta, mis on hirmude vastumürk ja mis aitab tõmmata ligi vahvamaid olukordi? Read more “Kuidas hirm võib olla sõber, kes aitab elu muuta”

Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele

Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”

Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu

See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”

Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada

Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”

Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad

Toila avastamist plaanisin alustada Oru pargist ja miskipärast eeldasin, et siin kusagil on juba päikesetõusu ajal minu jaoks kohv tõmbama pandud. Turistilõks ju ometi sureb igatsusest, kui ta ei saa turisti juba varavalges värskete kreemisaiadega innustada! Kohvi ma õnneks saingi, aga hoopis ootamatul viisil. Ja see polnud ainus asi, millega Ida-Virumaa mind üllatas. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe olid veel ees! Read more “Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad”

Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe

Kes ringi ei rända, see midagi uut ka teada ei saa. Minul näiteks polnud  aimugi, et Eestimaal on selliseid alasid, kus koguni 42 järve tihedalt koos asuvad. Ega ma Peipsi põhjaranniku kanti kuigi tihti muidugi ei satu ka. Nüüd aga läksin sõpradega peale Kuremäel einestamist ja allikavee ammutamist Kurtna järvi vaatama. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe”

Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas

Põlismets, mille sügavuses asub Poruni matkarada, on üks seni veel harvesteridest puutumata jäänud korralik laas. Selles paigas võib tajuda looduse ürgset hingust ja imestada, kui palju ja kui väga erinevaid kooslusi ühel maa-alal kohata võib. Read more “Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas”