Pangodi järv ja talvised loodusfotod

Selleks, et täna jälle talviseid looduspilte võiks üles riputada, tuleb teile ilmselt mingi lugu ka juurde jutustada. Kuigi magama minna poleks praegu ka paha mõte. Aga olgu peale, tahan nii kangesti neid pilte vaadata ja näidata. Nii et saage tuttavaks tänase loo peategelasega: Pangodi järv! Read more “Pangodi järv ja talvised loodusfotod”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa

Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”

Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused

Kui ma eelmisel korral kolasin mööda Alatskivi lossi omapead ringi, siis seekord sain juba giidi juhtimisel  pimedates koridorides hiilida, kohalikust ajaloost kuulda ja kummitustega kohtuda. Muuhulgas selgus, et Alatskivi lossi juurde kuuluvad ka restorani maitsenaudingud. Ja ma ei saa seda nüüd ometi ainult enda teada jätta! Read more “Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused”

Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik

Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”

Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele

Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”

Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu

See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”

Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda

Ma usun, et kui Viisk omal ajal Tartust Viljandi läks, et teadnud ta teetöödest midagi. Minul kulges ka Viljandini sõit katsumustevabalt. Mis aga teel Pärnu poole edasi juhtus, kuidas ma Kõpus savivanni võtsin ja tagasiteel Pärnust Tartusse hoopiski Lätimaale jõudsin, sellest tahtsin kohe loo kirjutada. Loomulikult jagan ka reisipilte, kuidas siis muidu! Read more “Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda”

Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada

Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”

Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad

Toila avastamist plaanisin alustada Oru pargist ja miskipärast eeldasin, et siin kusagil on juba päikesetõusu ajal minu jaoks kohv tõmbama pandud. Turistilõks ju ometi sureb igatsusest, kui ta ei saa turisti juba varavalges värskete kreemisaiadega innustada! Kohvi ma õnneks saingi, aga hoopis ootamatul viisil. Ja see polnud ainus asi, millega Ida-Virumaa mind üllatas. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe olid veel ees! Read more “Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad”

Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe

Kes ringi ei rända, see midagi uut ka teada ei saa. Minul näiteks polnud  aimugi, et Eestimaal on selliseid alasid, kus koguni 42 järve tihedalt koos asuvad. Ega ma Peipsi põhjaranniku kanti kuigi tihti muidugi ei satu ka. Nüüd aga läksin sõpradega peale Kuremäel einestamist ja allikavee ammutamist Kurtna järvi vaatama. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe”

Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas

Põlismets, mille sügavuses asub Poruni matkarada, on üks seni veel harvesteridest puutumata jäänud korralik laas. Selles paigas võib tajuda looduse ürgset hingust ja imestada, kui palju ja kui väga erinevaid kooslusi ühel maa-alal kohata võib. Read more “Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas”

Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand

Kui ma ütlen “Kauksi rand”, siis ma mõtlen “lõhnav männimets, puhas liiv ja särav päike”. Sellist ilu suundusingi koos sõpradega otsima, sõites Alatskivilt edasi Peipsi järve põhjakaldale. Nagu ilmateates lubati, oligi pärastlõunaks sajuvõimalus vähenenud ja matkariided ära kuivanud. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand”

Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada

Minu selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks ette võetud teekond jätkus peale Emajõe õpperaja läbimist Alatskivil. Järgnevalt tuleb juttu Alatskivi muinasjutulisest lossist, Alatskivi matkarajast ja üllatusena ka Võrtsjärvega seotud legendist. Read more “Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada”

Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres

Selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks läksin koos sõber husky ja teiste kaaslastega seiklema Peipsi veerde. Järgnevates lugudes pajatangi läbitud loodusradadest ja muudest kaunitest paikadest. Esimese matka pööripäeva aegse ilu ja müstilisuse nautimiseks tegime Emajõe õpperajal.

Read more “Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres”

 Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada

Pühajärve kaldal lookleb põnev matkarada. Loodusrajad pole suletud ega karantiini saadetud ja hirm ega paanika seal mulle vastu ei jalutanud! Rähnid ega vindid ei aevastanud ja nii ma nakatusingi hoopis värske energiaga ning sain tehtud mõnegi looduspildi! Jagan Sinuga nüüd üht täiesti paanikavaba päeva, mida Sinulgi on üpris lihtne korrata! Read more ” Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada”

Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve

Mälestus ühest suvisest hea tuju päevast on senini sahtlis seisnud, alles nüüd tekkis aeg see arvutisse toksida ja siia väiksesse virtuaalpäevikusse üles riputada. Sellel hilissuvisel päeval sai mindud Pühajärve äärde ja satutud koguni keset järve piknikku pidama. Read more “Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve”

Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel

Aasta viimane kuu ongi lõppemas. Talvine pööripäev on möödunud, päike kolm päeva “pesas” olnud ja sealt juba ka välja lennanud. Nüüdsest hakkavad päevad järjest pikemaks muutuma. Arvestades looduse loomulikke rütme, on uus päikeseaasta juba alanud. Kuidas oleks sellist püha aega veelgi parem tähistada, kui koos heade sõpradega, kellest üks on pealegi husky, matkarajal? Läksime uurima, milline on Laeva soo talvel. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel”