Põikame õige täna õhtul enne uinumist Jokhangi, et kohtuda Kõige Kaunima Loomaga, Kes Eales On Elanud, dalai-laama endaga, Chogyali, Tenzini, Franci ja veel mitmete väga erineva iseloomu ja väega inimestega. Kuidas tundub?
Raamatu “Dalai-laama kass” autor David Michie kajastab oma teoses mina-tegelase Tema Pühaduse Kassi (ehk HHC) pilgu läbi elu Jokhangis, McLeod Ganjis. Tavapärastest kassilikest instinktidest ja nõrkustest koos lihtsate budistlike põhitõdedega on kokku segatud üks huvitav supp, mida on maitsestatud veel inimiseloomude vürtsikate kirjeldustega.
“Üks kass võib olla…”
“Tema Pühaduse Bodhicatva? Café Franci Rinpotše? Proua Trinci Kõige Kaunim Loom, Kes Eales On Elanud? Chogyali ja Tenzini Lumelõvi? (Oh, taevas hoidku, autojuhi Mousie-Tung?) Üks kass võib olla küll HHC, aga ta on ikkagi… väga suurel määral… lihtsalt kass.”
Nojah, mis sul täna õhtul siis plaanis oli?
Toidunaudingutest kasside, budistide ja restorani klientide vaatenurgast
Kas Sina pöörad süües kogu tähelepanu toidu tekstuurile, lõhnale ja maitsele? Või häirid söömaaega vestlusega, samal ajal veel midagi lugedes? Tuleb välja, et einestamine dalai-laama ja munkade juures ning kohalikus restoranis erineb oluliselt.
Toit on kirglik teema, eriti kasside ja turistide jaoks. Seega on väike Lumelõvi igapäevane külaline ka kohalikus restoranis. Budismiga sügavalt kokku puutunud kassi silmade läbi vaadates jäi restorani klientidel suurel määral puudu tähelepanelikkusest. Nagu mina-tegelane elukogenult mainib, võiks ka inimesed õnne leida mõlemast: nii sisemistest väärtustest kui välistest asjadest: “meie, kassid, teadsime, et tähelepanelikkus maitsva toidu vastu kuulub suurima õnne hulka, mida oskaks üldse ette kujutada.”
Mis on õieti kogu rahulolu alus?
Seiklused võivad alguse saada juhuslikust kohtumisest ja põgusast pilgust
Just nii juhtuski teiste hulgas Dharamsala Telecomi pahura tehniku, enesearendamise guru ja endise raamatumüüjaga. Sama võib kergesti juhtuda ka minu ja Sinuga.
Vastused võivad ilmuda just siis, kui sa neid otsid, aga siiski täiesti ootamatuid radu pidi. Lahendusi võivad Sinuni tuua ettearvamatud saadikud. Kui Sul on valmisolek oma elus uus suund valida, leidub ka väljapääs vanast olukorrast. Minu jaoks oligi see lugu võimalustest, mis avanevad otsekohe, kui pöördud nõu küsima oma sisetundelt ja rakendad oma elus kaastunnet ja mõistmist.
“On väga kasulik,” ütles geshe Wangpo Samile, “oma teadmisi teistega jagada. Mis mõtet neil muidu oleks.”
Torma oma hirmudele vastu!
“Hirm,” lausus Lobsang. “Instinkt, mis ei lase paljudel inimestel teha tegusid, millest nad sügaval sisimas teavad, et need võiksid nad vabastada. Nagu lind puuris, mille uks on lahti jäetud, oleme vabad välja minema täiuslikkuse otsingutele, kuid hirm sunnib meid leiutama kõikvõimalikke põhjusi, et seda mitte teha.”
Hmm, tõesti, kas Sind takistavad umbes samad põhjused oma unistusi täide viimast? Kuidas oleks, kui keegi vaataks sulle silma ja ütleks: “Aga kas te tahate? Siis peate seda tegema!”
Isegi sellistes kohtades, kuhu oled sattunud vastu tahtmist, võid leida uusi sõpru ja kogeda elu muutvaid sündmusi.
Kassid on mõistatused… ka iseenda jaoks
Minule tekitas David Michie kassiliku mõttekäigu jälgimine hea tunde. Sa võid küll olla lapsepõlves valusasti kukkunud ja ka elu jooksul pälvinud hukkamõistu nii teistelt kui iseendalt, kuid järgmisel hetkel võid leida end nii suurepäraste inimeste keskelt, kellest sa isegi ei teadnud, et nad olemas on.
Järgmine lõik raamatust (mõned lõigud on lihtsalt nii head, et märkmiku asemel panen need siia kirja. Endal ka hiljem hea meelde tuletada): “Meie pilgud kohtusid ja kuigi vaatasime teineteisele silma imelühikese hetke, anti edasi tähtis sõnum. Teadsin otsekohe, et ta on üks meie seast.
Kassiarmastaja.”
Kas kaastunne on „normaalne”?
Nagu eelmise raamatu Homeros leiti haigena tänavalt ja kõik “normaalsed” inimesed soovitasid ta kasside paradiisi saata, nii ka Tema Pühaduse Kass ei sündinud Jokhangis. Esimestel elunädalatel oli tal reaalne võimalus uppuda New Delhi linna porilompi või lämbuda ajalehte mässituna.
Mõlemas loos sekkusid kaastundlikud, “ebanormaalsed” pealtnägijad, kelles leidus armastust ja huvi näha, kuidas ühe äbariku olendi potentsiaal võib avaneda.
Eelmises loos sai pimedast kassist ajapikku imekass, elupäästja ja kõigi lemmik. Tänases loos muutus pesakonna nõrgim kassipoeg kuulsaks Jokhangi Lumelõviks, kes suhtles kogu maailma kuulsustega, tõi populaarsust ühele kohvikule, tõmbas tähelepanu ühele tseremooniale (loe ise, kuidas Youtubeʼs tähelepanu saada) ja aitas kahtlemata mitmetel inimestel saavutada paremat dharmat.
Dalai-laama: headus kui religioon
Kui Sinagi juba seda kirjatükki loed, on Sul olnud elus vähemalt nii palju õnne, et Sul on internet, ilmselt ka tuba arvuti jaoks ja vaba aega. Ehk oled selles või eelmises elus kogunud omale killukese head karmat!
Nagu õppis Tema Pühaduse Kass, ei tähenda dharma kõrgelennuliste põhimõtete korrutamist, pilkupüüdvatesse riietesse rõivastumist või enda budistiks nimetamist, vaid selle õpetuse väljendamist iga oma mõtte, sõna või teoga. Sellest raamatust võid õppida mõndagi õnnelikult elamise kunsti kohta!
Ja tundub, et ka minu mõtted asendusid munkade – ja Himaalaja kassi – juuresolekul palju elujaatavamate mõtetega.