Mida ühist on Beverly Hillsil ja Tenerifel. 1. osa

Lumi, lumi igal pool ümberringi. Enam ei suutnud seda välja kannatada. Lubad kellelegi märtsikellukesi, aga neid ei ilmu ega ilmu. Meenutasin, et Mehhikos on ikka veel käimata ja nüüd oleks juba viimane aeg sinnapoole vaatama hakata. Mis põhjusel Mehhiko lennupiletid Tenerife omadeks muutusid ja kuidas ma Puerto Vallarta asemel Beverly Hillsi sattusin – vaat ei oskagi enam öelda. Plaan oli juba peaaegu paigas, kui selgus, et see ikka ei pea hästi vett.

Igal juhul sobitasin lennupileteid nii- ja naaviisi ning tulemuseks oli lend saarele otse peale, nagu ütles Tenerifelt ja La Gomeralt äsja saabunud sõber. Sõbrad olidki üheks katalüsaatoriks, mis reisireaktsiooni Kanaari saare kasuks kiirendas. Meenutan, et eelmine kord muutusid Mehhiko lennupiletid näiteks Madeira omadeks. Mis nende piletitega küll lahti on.

Mu tavapärane pagas.

Ja nii ma sattusin Beverly Hillsi

Lend saarele otse peale kulges Novatoursi abil ja mõni päev enne lendu sain rohkem elu näinutelt teada, et mõned Smartlynx lennukid lendavadki. Mis tähendab, et mõned ei lenda ka. Sõltub, kui palju remonti vajav lennumasin minule juhtub. Mul läks õnneks ja jõudsin vahemaandumisteta saarele kohale. Tagasilend oleks Novatoursi kaasabil läinud kaks korda kallimaks, nii et koju naasmiseks kasutasin jälle vana hea Ryanairi lende, mida Tallinnast veel maha polnud võetud. Iga kord kui pileteid otsima hakkad, selgub, et Tallinn on jälle mõned lennusuunad kinni pannud.  Mul läks veel õnneks ja ka seekord sain lisaks Itaaliat näha.

Alguses oli mul Tenerifega ka mitmeid plaane, üks neist nägi ette tillukese toakese üürimist turistilõksus. Minu maailmale selline plaan ei meeldinud ja sellega võib seletada, miks just enne minu saabumist kolisid ühed tüübid Beverly Hillsi uhkest apartemendist välja. Ei mingit booking.com-le maksmist, sularahas sain majutuse soodsamalt ning kaunimasse ümbrusesse kui bookingu abil oleksin saanud – ja palju-palju odavamalt kui Eestis üldse kusagil urkas võimalik on. Lihtsalt seetõttu, et keegi soovitas, et küsi kelleltki. Ma küsisingi. Inglise keeles. Aga noh, Tenerife on ju eestlasi täis.

Kena, sportlik, päevitunud, sõbralik ja  v i i s a k a s  eesti mees tuli lennujaama koguni vastu. Mehe ainsaks puuduseks oli puuduv õllekõht.

Olgu pealegi Beverly Hills, aga millised vaated. Ookeanini 10 minutit minna, bussipeatusesse sama palju ja aknast paistab, kas pood on parasjagu avatud.

Los Cristianoses oli 30 soojakraadi

Kui ma märtsihommikul Tartu bussijaamas tundsin end suvetossudega natuke veidralt, siis saarel sain kohe ookeanivette jalgu jahutama astuda. Sain kohe ka aru, miks eestlased siia on kolinud. Võib-olla sellises kliimas muututaksegi viisakaks.

30 soojakraadi olevat Tenerifegi jaoks päris palju, eriti märtsi ja aprillikuu kohta. Ka liivatorm calima polevat igapäevane nähtus. Õhk oli ehk veidi liivasem, aga mitte midagi hullu.

Los Cristianos, kus paiknes apartement, asub lõunarannikul, siin ongi soojem ja turistide vool randades võib ületada mu taluvusepiiri. Seega vaatame, mida mujal teha ja näha annab.

Kaktustel on täielik vabakasvatus ja kui ma näen palme, tekib kohe kodutunne.

Rannatuur karjalaskepäeval

Karjalaske päeva, 1. aprilli, tähistasime nii, et lasksime end rannatuurile. Põhjamaalane ongi rannas nagu pimedast urkast välja pääsenud vasikas. Juhhõissa, päikesevalgus.

Vulkaanilist kivimit on saarel vabalt. Ehita maju, aedu, kaunista peenraid või kuhja looduse kombel randadesse.

 

Rannapromenaadiga alustasime Los Cristianosest, edasi Playa de las Americas, Costa Adeje ja kõik rannad, mis sinna vahele jäid. Kontrollisin üle, kas Atlandi ookeani vesi on siin ikka nii soolane, et vees võib suisa istuda ja põhja ei vaju, nagu sõbrad rääkisid. Oligi.

Mõned surfasid.

Ookeani ja mägede vahel ongi ülivähe ruumi ja kuhu siis selline turistide mass kokku kuhjata. Nii ongi tehtud kõik mis võimalik ja pandud püsti nii palju hotelle ja söögikohti kui saar vähegi mahutab. Hea, et vulkaaniline kivim on tugev ja kannatab selle trampimise kõik välja. Kiirtee kulgeb suuremas osas ümber saare, on tugevast materjalist ja lapilist Tallinn-Tartu külateed ei saa sellega üldse võrrelda. Kihuta, päevita, jaluta, söö, imetle, korda.

Kõnnitee plaadid näkineidude ja meremeestega.

Lillepeenar Puerto Colonis.

Beverly Hillsi apartemendis oli kummalgi eraldi tuba pluss vannituba. Maja oli ehitatud mäe küljele, nii et oma välisukseni ronimine oli omaette väike mägimatk. Mitte mingit turistimelu, aga ookeanivaade. Köögis valmistasime salati, korkisime veini lahti ja vaatasime rõdul päikeseloojangut, mis oli igal õhtul veidi erinev.

Ja nüüd küsite nagunii, kas ma vahetasin oma üksireisi viimaks ometi pokaalide kõlistamise vastu  v i i s a k a  mehega. Ja kes see mees siis on. Tahtsite ju teada? Järgmises loos ütlen.

Nali! Ütlen kohe ära, et tegelikult ei, seekord tuli Külli kaasa. Mis oli väga hea, sest mitu pead suudavad kordades paremaid plaane välja mõelda ja mille tõttu võib seekordsete reisikirjade ports ületada teie taluvusepiiri. Aga katsuge vastu pidada ja järjel püsida.

P.S. Lool on selline pealkiri, et ma näeksin, kas klõpsitakse tõesti ainult pealkirjade järgi, hahaa. Annan tulemustest teada, niipea kui selgub.