Eestimaa matkarajad: Luhasoo Võrumaal

Ühel päeval, kui linnas jälle liiga kärarikkaks ja kaootiliseks muutus, otsustasin üles otsida sellise raba, kus ma veel käinud ei ole, ja võtsin suuna Võru poole. Pärast mõningast ekslemist ja kogemata Võru linna keskele sattumist jõudsin Luhasoo maastikukaitsealale. Kõmpisin matkaraja läbi ja tegin muidugi fotosid. Kohe näete.

Kes Luhasoos elavad

Laudtee oli kena ja lai ja kohe selle alguses põrkasin kokku ühe tumepruuni päikese käes peesitava ussiga. Fotot kahjuks ei ole, sest ma pidin tegelasel silma peal hoidma, juhuks kui tal oleks tulnud pähe mõte minu poole söösta. Õnneks polnud ta sedasorti mõtetega madu. Tegelikult läks tal päris jupp aega, et oma paksu keret üritada laudtee laudade vahele pressida. See tal ei õnnestunud, nii et lõpuks vupsas üle laudtee ääre kusagile võssa. Oleks ju jõudnud küll foto saada.

Roomas kusagile sinna vasakule.

Luhasoo ringikujuline õpperada olevat 5 km pikk

Kui ma seda mööda kõmpisin, siis natuke aega oli ikka veel kõhe ja astusin kuidagi aeglasemalt kui tavaliselt. See kena laudtee viis ümber rabajärve, mille ääres oli vähemalt kaks ujumiskohta. Suvel on siin rahvast muidugi nii tihedalt nagu korralikul klassiekskurssioonil. Kes vette tahab pääseda, peab järjekorras seisma. Ma ei hakanud. Ühesõnaga, mingit privaatsust suvel rabadesse ei maksa otsima minna. Ei tasu arvata, et kesse ikka selle koha üles leiab. Vähemalt mitte päikeselisel keskpäeval.

Raba arenguastmed

Luhasoo sookaitsealal olevat esindatud madalsoo, siirdesoo kui kõrgsoo ehk raba. Soo arenebki madalsoost rabaks, sellest olen varem ka kindlasti kirjutanud. Siirdesoo on üleminekuosa. Pilliroog näiteks olevat selline taim, mis tähistavat just seda üleminekut. Niipea kui jõuame rabasse, pole pilliroogu enam kusagil.

Tupp-villpea valged tupsud muudavad maastiku heledaks ja kauniks.

Rabamets ja rabajärved

Muidugi on kohapeal olemas ka rabamets.

Mustjärve ääres peaks aga ettevaatlik olema, kui allilma sattuda ja vanapaganaga kohtuda ei soovi, nagu vanarahvas räägib. Ka ei soovitanud vanarahvas selle järve vett juua. Parem ongi, et ma ujuma ei läinud.

Peale selle ujumiskohtadega rabajärve, Mustjärve, olevat siin veel Tiksijärv ja Väikejärv ehk Püksijärv. Mulle tundub, et neid ma nagu ei leidnud väga üles.

Rabavesi on happeline, selles ei leidu haigusttekitavaid baktereid ja turbasammalt võib panna haavadele. Rabavesi säilitab siia peidetud aardeid väga kaua. Kujutan ette, et neid võib olla hiljem suht raske kätte saada.

Edasi viis rada metsaonnini

Metsaonn asus rabasaarel ja sellest pole jälle fotot, sest onnis olid elanikud juba sees ja riputasid pesu nöörile kuivama. Veider oli ümber maja luurata.

Veel edasi minnes lõppes laudtee ära ja jõudsin metsa ning veel edasi, aasale või põllule. Sellest pole samuti fotosid, kuna seal oli viimase aja üks sääserikkamaid paiku. Kui ma oma jalgu vaatasin ja kui igat sääske oleks võinud okkaks pidada, oleksid mu jalad võinud vabalt siilid olla. Hetkeks kaalusin sama teed tagasi minekut … aga ei, sülitasin sääsed suust välja ja punusin ikka otse edasi. Küll see viimane teelõik oli pikk.

Sääskede pealetükkivust korvasid ainult mõned punase ristiku õied, mis ma teeäärest kaasa kahmasin. Vabandust selle ees, kelle põld see oli. Kindlasti kasvavad uued. Ma saan nüüd talvel mõne tassi ristikuteed juua. Talve ainuke pluss on see, et sääsed magavad.

Sääskede tõttu jäi ära ka plaan kohapeal telkida ja hommikul päikesetõusu pildistama minna. Kodus tundus kuidagi mõnusalt pininavaba. Päikeseloojangu pildistasin kiirelt tagasiteel ära.

Rabad on kaunid ja igal juhul tasub minna!

Tegelikult on Mustjärve kaldal väga ilus jalutada ja mõnel mitte-nii-päikeselisel-päeval saab kindlasti ka rabavaikust kuulatada. Aeg peatub sellistes kaunites väekates paikades ja tundub, et täitud ise ka selle väega. Ja rabaõhk on ikka nii mõnusalt lõhnav!

Kui tahate kohe minema hakata, siis Luhasoo asub Võrumaal Rõuge vallas, Kellamäe külas. Lähedal on Pärlijõgi ja Läti piir. Nii et vahelduseks võib ka naabrite poole põigata.

Soovin teile ikka, et satuksite suvel ootamatult vähemalt ühte vahvasse paika, kus te varem käinud ei ole!