Gran Canaria mägine ja roheline süda. 4. osa

Roque Nublo, kivine sõrm, asub mägede ja orgude keskel. Tänases loos lähme pilku heitma, kui mägine on Gran Canaria keskosa. Mäed on, peale ookeanide ja merede, minu jaoks hädavajalikud.

Saare keskossa saab sõita kohalike bussidega, aga tegime asja enda jaoks lihtsamaks ja liitusime tuuriga, et saare mägine osa kiiresti läbi tuuritada. Kui mõnd kohta tahaks lähemalt kaeda, siis saab ise hiljem bussiga sinna tagasi sõita. Ekskursioonibüroo asus taas kodunt minnes ümber tänavanurga.

Telde linnas asus park ja olid niisugused uksed kõrgete jaoks. Foto on Külli tehtud.

Enne hispaanlaste sissetungi olevat Teldes asunud põliselanike guantšide elupaik ja Doramas ise olevat siin elanud. Teldest olevat leitud ka kuulus Idolo de Tara keraamiline kuju. Hispaania, Portugali ja Itaalia vallutajad said põlisrahva  hävitamisega ühele poole aastaks 1541. Guantšid olnud pikakasvulised, sinisilmsed ja valge nahavärviga. Tahaksin nendega väga kohtuda ja tundsin kurbust, et see võimalik ei ole.

Sõitmine mägistel serpentiinteedel on väärt elamus

Kes mägedes keerutavatel teedel sõitu ei kannata, võiks ehk reisitabletid kaasa võtta, mida enne lennukile minemist tarvitatakse? Mägedes sõitmiseks on autodel  kahtlemata vajalikud head pidurid. Kui sellisel suhteliselt ühesuunalisel teel keegi suurem vastu juhtub tulema, siis peab ilmselt väiksem hakkama kusagile tagurdama. Kui juht seda teha ei oska, siis ta peab leidma kellegi, kes oskab, sest kauaks sa ikka liiklust seiskad. Sellist sõitmist ei tahaks iseseisvalt väga katsetada.

Mägede sees olid koopad, kus samuti olevat guantšid elanud.

Caldera de Los Marteles on vulkaaniline kaldeera, ehk katlataoline nõgu endise vulkaani kraatris, ja looduskaitseala. Saare keskosa oligi hoopis rohelisem kui rannik.

Tutvusime  erinevate kohalike hoidistega (näiteks kaktuse ja aaloe moosid). Müüdi ka mett, kastmeid, rummi ja muud maitsvat kraami. Mina usun, et kohalikke väiketootjaid tuleb toetada ja seda ma ka tegin.

Tejeda on väga armas mägiküla

Kui tahate asuda mägedesse viivatele matkaradadele, siis Tejeda on peatumiseks üks hea koht. Tejeda küla koosnes punaste katustega valgetest majadest, öömajadest turistide jaoks ja söögikohtadest. Sain giidi jutust aru, et mägedes võivat küllaltki harva, jõulude paiku, sadada ka veidi lund.

Veidi külast väljas asus samuti kena söögikoht, kuhu läksime lõunale.

Järgmine armas valgete majakestega ja kassiderohke küla oli Fataga. Varem märkasin saarel rohkesti koeri. Seekord siis kassid.

Ametikass.

Gran Canaria kõrgeimad punktid Roque Nublo ja Pico de las Nieves

Roque Nublo on vulkaani poolt välja sülitatud kivim Nublo maastikukaitsealal. See kivitükk mäe otsas.

Saarel ringi sõites võib seda mitmelt küljelt pildistada ja selle juurde saab ka matkata. Ka Pico de las Nieves´i lähedale ja päris tippu olevat võimalik matkata. Mägedes sõites silmasime taas Tenerife vulkaani  El Teide tippu.

Suursuguselt mägine saar.

Kui kõrgemal mägedes kasvasid kanaari männid, siis allapoole laskudes oli juba oliivipuid. Näiteks San Bartolome de Tirajana külas saare kaguosas.

Gran Canaria on seega väike ookeanis asuv paradiisisaar, kus rändaja leiab mitmeid rahvusparke mida imetleda, matkaradu mida tallata, külasid kuhu eksida ja mägesid kuhu ronida. Vaated on väga ilusad ja mägede tuul puhastab vanad mõtted ning annab uutele hoogu.

Järgmises loos kohtume juba uutes seiklustes.

Reisikirja eelmised osad:

London Stansted. Mis mul sinna asja oli? 1. osa

Gran Canaria. Las Canteras Atlandi ookeani kaldal. 2. osa

Poema del Mar, Mere Poeem. 3. osa