Ühel päeval, kui kodune hommikusöök igavaks ja kodulinn ise üksluiseks oli muutunud ning ilmateade lisaks ka vihmast ilma lubas, ostsin endale pileti Tartu – Riia bussile. Kohe räägin, mis sel päeval edasi juhtus.
Kui üks armas inimene talvel mainis, et Ecolines müüb Tartu – Riia bussipileteid 5 euroga, ei osanud ma selle infoga midagi peale hakata. Mida põnevat Riia ikka pakkuda saab, kui just lennujaama asja pole? Mõtteidu võttis aga juured alla ja järjest rohkem hakkas tunduma, et kenas vanalinnas ja mere ääres oleks ju mõnus jalutada küll. Lõunanaabrite kokakunst muidugi mängis otsustamisel ka väga suurt rolli.
Centrāltirgus ja vanad Zeppelini angaarid
Ägedate pisikeste kiirsöögikohtade tõttu ei saanud ma sõbrannaga mitu tundi Riia Keskturust kaugemale. Loomulikult oli päeva vaja alustada hommikukohviga ja kohvi kõrvale pakutud seenepirukad lummasid meid ikka täiesti ära. See puru nende soojade ja seentest punnis pirukate peal on kõrvitsaseemned. Ühesõnaga, mmm…. palun veel vähemalt kaks kaasa! Lisaks kaasnes pirukatega sõnum, et ees ootab suurepärane päev.
Kas teadsid, et viis omapärast hoonet Riia bussi- ja rongijaama lähedal on tegelikult vanad Zeppelini angaarid, milletaolisi maailmas enam kuigi palju alles pole jäänud? Just nende suurte hoonete järgi leiad Keskturu hõlpsasti üles, sest tänapäeval täidavad need turuhoonete rolli. Ühes angaaris asuski toiduparadiis.
Ühes Keskturu toidukohas pakutakse näiteks käsitöö-pelmeene. Nägin ise, kuidas kokatädid taigent rullisid. Huvitav, kas pelmeenisõltuvus võib osutuda raskekujuliseks?
Pirukad söödud ja tagavaraks ostetud, uurisin põhjalikult pikki juustulette. Juustu juurde varusin muidugi rukkileiba ja erinevaid meesaadusi. Ka kuivatatud ravim- ja maitsetaimi oli võimalik osta hoopis soodsama hinnaga kui Eestist. Kes nüüd pahandama hakkab, siis muidugi ma tegelen ise ka korilusega, aga kõiki põnevaid taimi, millest teed tahaks vaaritada, pole üles leidnud.
Nagu korralikule turule kohane, võib osta suveniire ja erinevaid nahast, puidust ja villast valmistatud tooteid (näiteks minu just-paraja-suurusega-kollane-seljakott on sealt pärit). Samuti leiab küllusliku valiku värsket aed-, juur- ja puuvilja. Valik on suurem kui näiteks Tartu turul ja hind loomulikult madalam.
Paradiisiaeda meenutavate lillelettide ees kaotasin uuesti ajataju ja etteruttavalt võin öelda, et kaasa toodud maitsetaimed, eriti basiilikud, hakkasid kodus aknalaual kasvama nii mis mühiseb. Kuna järelkäru polnud võtta, siis kaasa tuua kõike nii palju ei saanud, kui oleks tahtnud.
Veel Lätimaa tervisetooteid
Huvitav leid turul oli veel erinevatest taimedest valmistatud õlid. Kahju et ma reklaami eest küll honorari ei saa, aga riputan selle firma kodulehe aadressi siiski siia üles, võid ise uurida ja Centrāltirguses nende müügileti üles otsida. Põhjus, miks mulle see ettevõte meeldis, oli selge info toodete kohta ja kogemus, et mu keha tõesti tunneb end hästi, kui ma neid õlisid kasutan. Näiteks ei varjata, mida õlid sisaldavad ja kui palju kasvõi maarjaohaka õli on tegelikult baasõlisse lisatud. Mitte 100%, nagu mõned firmad püüavad väita. Samuti see, et toodete väljatöötamine on käinud käsikäes ülikooli teadlastega. Niisiis, õlidega lähemalt tutvumiseks vaata www.saar.lv
Riia botaanikaaias joovad liblikad apelsinimahla
Raskustega end turumelust lahti rebinud, siirdusime botaanikaaeda avastama. Turult sinna jõudsime trammiga ja kuna sissepääsu otsides hakkasime vales suunas astuma, sai tervele aiale tiir peale tehtud, mis tegelikult oligi vajalik trenn peale hommikust söömatuuri. Värava lõpuks üles leidnud, avastasime sellised vaatepildid:
Troopiliste liblikate majas ahvatleti tiivulisi kaunitare piltidel poseerima apelsinilõikudega.
Kas leiad järgnevalt pildilt helesinise liblika?
Riia linnas võib jalutada Daugava jõe mõlemal kaldal
Botaanikaaed asubki Keskturu poolt vaadates üle jõe. Ühistransport on Riias aga väga hästi korraldatud ja mõnel teisel riigil oleks sellest päris palju õppida. Teel botaanikaaiast tagasi vanalinna põikasime Läti Rahvusraamatukogu uurima. Avastasime sealt ka koduse toiduga ja väga taskukohase hinnaga söögikoha.
Daugava jõe mõlemal kaldal leidub palju vaatamisväärset, erinevaid söögikohti, suuri kaubanduskeskusi ja parke jalutamiseks. Uuri ja avasta!
Vaatamisväärne Riia vanalinn
Riia vanalinn oligi nii kena ja turistile mõnus koht, nagu lubatud. Kui jälle kohvihimu piinama hakkas, võttis kohvikute vahel valimine ikka päris palju aega. Ühelt tänavalt avastasime isegi kuulsa Lido.
Viimaks tegime valiku restorani Atverts kasuks, kus sai nii nalja kui ka väga head suupistet kohvi kõrvale. Alustuseks saime üldse pahandada, kui automaatselt “jajah” ütlesime, arvates, et mida ettekandjaneiu ikka muud küsis, kui et kas soovite siin pikemalt peatuda. Tegelikult oli neiu lätikeelne küsimus tähendanud, et kas me läti keelt räägime. “Mis te jajah ütlete, kui ise ei räägi läti keelt! Mis jajah?!”” Ühesõnaga, see koht koos krapsaka ettekandjaga oli kindlasti pikemat peatust väärt.
Kontsertide ja ürituste leidmiseks tasub silmad ja kõrvad lahti hoida
Õhtul vanalinnas jalutades järgnesime melule ja nii sattusime kontserdiplatsile, mida ümbritsesid kohaliku toidu pakkujad. Sealt ostsime näiteks rukkililleõitega kaunistatud käsitöö-rukkileiba ja kohalikku vaarikaveini. Miks mitte plaanida minekut ka Läti Rahvusooperisse või kontsertklubisse Palladium?
Palju ikka päeva-paariga läbi trampida jõuad, aga edaspidi tahaksin sügavamale Riia linna sukelduda. Lisaks avastasin ka rongi, mis Jurmala kuurordi poole tuhises. Otsustasin, et Lätimaale tuleb sel suvel veel kindlasti tagasi minna! Jurmalast räägin lähemalt järgmises loos, et jõuaksid ka omale vahepeal tõmmu ja aromaatse kohvi keeta! Seejärel tule tagasi lugema.