Soomaa looduskaitseala, Riisa õpperada

Täna tutvustan teile Soomaa rahvuspargi Riisa matkarada. Soovitan teilgi sisustada vaba päev rabamatkaga, et ennast linnamasendusest õnnetunde juurde tagasi tuua ja kindlasti on kõik rabaradade kilomeetrid väärt läbi trampimist. Soovite ju ka selliseid fotosid, nagu siin allpool näha?

Loodan, et olete märganud, et juba mõnelgi päeval on suvi külastanud ka meie kodust ürgarktilist piirkonda. Siiski on väga kõhe õhukeste riietega õue mina, kui oled harjunud valvel olema, et ilge lumesahmakas võib sulle ootamatult kusagilt kaela lajatada. Võiks isegi öelda, et ilma lumelabidata on tsipa ebakindel olla. Vähemalt vihmavarju ja kummikuid tahaks ikka kaasa võtta. Suvi on seega igati ootamatu ja täna läksin teda meelde tuletama jälle uutele radadele.

Soomaa rahvuspargi Riisa õpperada Pärnumaal

Ma ise poleks Soomaa poole sõitma hakanud, maru kauge, aga kutsuti kaasa ja kuidas sa ütled ära võimalusest rappa minna. Tartust sõitsime Riisale kaks tundi, tänu sellele, et teele jäi Kivi pagar Viljandi linnas. Viljandist välja pääsenud, taas muudkui sõitsime ja sõitsime.

Kogu see sõitmine tasus ennast ära, sest vaadake neid laukaid! Ma olin laugaste võlu juba täiesti ära unustanud!

Laugastesse oleks saanud ennast ka sisse kasta, redel ja puha, aga mul ei olnud õiget garderoobi kaasas ja rahvast oli liiga palju, et ilma oleks saanud. Jalad pistsin siiski vette ja pladistamine äratas kohaliku konna tähelepanu, kes ilmselt külaliste tervitamiseks röhkima hakkas. Kui pladistamise järgi jätsin, jäi konn ka vait. Kordasin konna ootuste ülespuhumist veel mitu korda.

Riisa raba laugastik. Laugastikuga olevat tegemist siis, kui veekogude pindala ületab veerandi vastavast rabapinna osast. Laukad võivad ühineda laugasjärvedeks.

Milline värvigamma!

Rabades on ülimõnus piknikku pidada

Raja ääres oli mitmeid puhkekohti ja hea, et pagariärist saadud pirukad kaasas olid. See 5 km (no või 4,8) polnudki nii lühike maa nagu ma alguses arvasin ja raja lõpus tundusid männid juba kõik ühesugused. Koos laugastes lodistamisega kõmpisime üle 2 tunni.

Taimed annavad tuulele lõhna

Kui puid ja lilli ei ole, kuidas siis õhk lõhnab? Või kas sellisel juhul õhku üldse olemas on? Täna olid rabamännid ja väiksemad rabataimed päikese abiga õhu magusaks lõhnastanud. Nagu paradiis, minge kogege ise. Kuulsin sel aastal esimest korda kägu kukkumas, sest kus sa teda linnas ikka kuuled.

Ja siis vaatetorni.

Raja viimane osa natuke läbi metsa.

Kui ennelõunal oli taevas ilma plekkide ja kortsudeta, siis pealelõunal lendasid usinad taevatriibutajad siingi ringi. Ei anta neile ka aega puhkepäeva pidada.

Soomaa peidab endas peale Riisa õpperaja veel ka Ingatsi, Meiekose, Lemmjõe, Kuuraniidu, Hüpassaare ja Öördi järve õpperada, Koprarada ja Kuresoo matkarada. Avastamist on siinkandis palju.

Raudnael Viljandi külje all

Enne kui tagasiteel taas Viljandi piiri ületasime, põikasime Raudnaela nimelisse söögikohta. Ma jäin rahule. Peedikotletid ja kiire teenindus.

Soovitan Eestimaa haruldaselt kaunid paigad üle vaadata, kuni siin veel metsa, vett, linde-loomi ja taevast olemas on. Ühesõnaga, tehke kiiresti, sest aega ei ole vist enam kauaks jäänud, ja nautige suve, loodust, rahu ning värsket õhku.

Kõikide Eestimaa matkaradade blogilugude lingid leiad siit: Eestimaa matkarajad, kokkuvõte