Võtan aasta kokku talvise matkalooga. Kui krõbe pakane kohale saabus, läksin sõpradega taas seiklema. Läksime uurima, milline jäätunud Viru raba ja meri välja näevad.
Ühel varasel lumisel laupäevahommikul laadisime magamiskotid ja toidutagavara autodesse ja hakkasime taas põhja poole sõitma. Ma arvasin küll, et see on üsna hull mõte, aga maha ma ka ei tahtnud jääda. Mina ei ole kindlasti see, kes talviseid maastikke naudiks, aga ma tean, et osad teist on. Siin ongi just teie jaoks ports must-valgeid loodusfotosid!
Viru raba asub Tallinna lähedal, Harjumaal
Viru raba asub Lahemaa rahvuspargis, Tallinn-Narva maantee ääres. See on Tallinnale väga lähedal, nii et üksiolekut ei maksa soovida. Miks küll Eestimaa kohanimed säärased on, nagu nad on, mõtlesime Liiapeksi kanti jõudes. Igal juhul orienteeruge matkaraja alguse ülesleidmiseks Liiapeksi-Loksa märksõnade järgi.
Talvine laudtee rabas. Ilus oli tõesti.
Vaatetorn pidavat asuma parklast 1,3 km kaugusel. Lähedal, ühesõnaga. Sinnani oli tee laukavaba.
Edasi hakkasid ilmuma aga mõnusad pruunikad soomülkad. Kui kitsal laudteel on libedaks ja kumeraks trambitud lumi, siis võite mõistatada, kui palju laukasse libisejaid teel kohtate. Seda võiks küll ekstreemseks matkaks nimetada, ilma eriliselt liialdamata. Mina õnneks nii sügavasse laukasse ei vajunud, et vesi saapasse oleks tulnud, aga jalga välja sikutama pidin küll.
Mülkad on talvest hoolimata võrratud ja Viru raba on väga ilus. Tahaksin juba kangesti suvel sinna tagasi minna. Krõbedat talveilma võis olla umbes 10 miinuskraadi ringis. Sõrmed hakkasid igal juhul külmetama, varbad õnneks veel ei jõudnud. See oli siis mõni nädal tagasi.
Miskipärast ei tahtnud keegi rabamülkaid ööpimeduses avastada, ja ausalt öeldes, ega tee paremaks ei läinud ka. Mingil hetkel keerasime tagasi. Viru raba õpperada ei ole ringikujuline nagunii.
Läksime sooja Nõmmeveski puhkemajja. Peremees pani sauna kütte ja vihtlesime külma kontidest välja. Soojendasime kodust boržisuppi ja loomulikult olid kõik toitu sellise arvestusega kaasa võtnud, et endale jaguks ja kõigile teistele ka.
Nõmmeveski kanjon ja juga
Hommikul selgus, et meie öömaja oli jäänud elektrita. Küll oli hea, et nutikamad olid sellega arvestanud ja matkapliidid kaasa võtnud. Peale hommikusööki läksime vaatasime ära Nõmmeveski kanjoni ja joa. Kuhjaga lund.
Aga nagu juba varem olen öelnud – mis matk see ilma mere ääres käimata on. Talvised merepildid.
Vaatan korraks aastale tagasi
Kindlasti olen juba öelnud, et mina hindan aasta kordaminekuid kordaläinud reiside järgi. Õnneks on neid ka sellel aastal olnud. Olen need enam-vähem jõudnud blogis ära märkida, nii et saate ise uurida. Mul on väga hea meel, et olete mind reisidele, matkadele ja seiklema kaasa võtnud. Ausalt, väga rõõmus olen selle üle. Üksjagu väljamaa ja Eestimaa avastamist on toimunud. Ülivahva on saada ka nende lugude kohta tagasisidet.
Sel aastal ma harisin ennast ka põlluharimise vallas edasi. Sain tohutult uusi kogemusi ja maitsvaid porgandeid, porrusid, peete ja muud söödavat kraami.
Nagu elu ikka, kellelgi ei ole kõik alati roosamanna. Paljudele inimestele sa lihtsalt ei meeldi ja see ongi väga hästi. Ülioluline on aga pahatahtlikkus otsekohe oma elust välja juurida, kui see kusagil võrseid hakkab ajama. Praegune aeg on väga aus ja palju asju tuleb nähtavale. Väljakutsete rohke on muidugi, kui saad ühel päeval aru millestki, mis on aastaid olnud pilgu eest varjul. Selliseid taipamisi on sel aastal ikka väga palju olnud. Loodan, et teil samuti! Need õpetasid mulle ühtlasi, et kõikide probleemide kehtivusaeg saab ükskord läbi. Sain ka teada, et neilt, kes ei oska meid armastada, õpime, kuidas armastada ennast ise.
Mida ma olen sel aastal jätkuvalt praktiseerinud, ja mis on ellujäämiseks ülioluline, on see, et …
ma võin vabalt igast pakkumisest keelduda.
Kuna aeg on pöördeline ja krutskiline, siis tekib suur jõud sageli mitte nõustumisest vaid mittenõustumisest. Millised pakkumised, söögid, inimesed, arvamused, uskumised, materjalid, vedelikud, ja nii edasi, on mulle jõudu ja vabadust juurde andvad ja millised seda röövivad. Kehvad pakkumised on sageli pakendatud süütunnetesse ja hirmutunnetesse ja taolisesse. Nendele püüdsin pakkuda oma täielikku tähelepanupuudust.
Olen sel aastal ka väga palju rääkinud, mis minusuguse vaikusearmastaja jaoks on üllatav. Nii et virtuaalne kummardus teile, kes te minuga viisakalt suhtlesite! Mu hääl tõenäoliselt paranes selle tagajärjel ja ma nautisin tõesti teie häälte kõla ja vestlusi ka väga. Miskipärast ma arvan, et mõni teist ikka uurib mu kohta ja jõuab siia kohale.
Inspireeriv on olnud ka koos teiega joogatada! Julgesin sel aastal viimaks lagedale tulla ka eraldi näojooga harjutustega, mis on väga naljakad, aga samuti väga tõhusad. Hea teada, et need treenivad vähemalt teie naerulihaseid!
Tänan, et viitsite mu lugusid lõpuni lugeda ja soovin teile, armsad, erakordseid ja hämmastavaid kogemusi sise- ja välismaailmas rännates! Ja tulge ikka varsti uuesti siia tagasi!
Fotod minust on Külli ja Ülle tehtud