Eestimaa matkarajad: Hinni kanjon

Kaunist alanud kevadet, armsad! Kas teadsite, et ka Eestimaal on olemas oma kanjon? Mina näiteks sain sellest sain alles täna teada. Aga ega sellist ekstreemsust vist siinmail rohkem ei ole ka. Nii et kohe hakkan pajatama ja pilte üles riputama.

Kollased liblikad pildile ei jäänud. Kas olete sel kevadel juba liblikaid näinud? Aga mesilasi? Esimeste uniste kärbeste üle rõõmustanud?  Olgu, liialdan. Hakkame siis minema. Selgus, et lõunapoole sõites oli maastik kohati üllatavalt lumine ja jäine.

Võrumaal Haanja Looduspargis asub Hinni kanjon

Nagu infotahvlilt lugeda võib, pidavat Hinni kanjon olema umbes nii 20 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolab Enni oja. Ma uurisin, misasi on sälkorg, ja selgus, et see võib olla ka midagi kuristikulaadset. Hakkab juba väikesi võbinaid tekitama, eks. Kõigepealt aga ei midagi hullu, trepp ja laudtee.

No ma ütlen, niipea kui üks lemmikmatkarada nässu keeratakse ja laudtee üles võetakse, nagu Valgesoos juhtus, leiad kohe uue. Tundub sobiv meenutada seda sulguva ukse ja avaneva akna kohta käivat tarkusetera.

Koobastest välja voolav allikas ja hõbedaselt sädelev liiv.

Allikavett võib võtta siit kaane alt. Kopsikud ka kenasti olemas. Allikavesi, teadagi, tagab hea tervise, nooruse ja annab muid hüvesid. Tasub pesta ka käsi ja nägu. Silmad saavad kohe palju selgemaks.

Kõnnime edasi ja leiame koopa. Kedagi hetkel kodus ei ole.

Edasi muutus rada talvisemaks ja tuli ka ojas sumbata. Kes oli taibanud kummikud jalga panna, sellel oli ilmselt lõbusam.

Hävitamata mets. Nii ilus on elusaid puid vaatada, et hakka või pisardama.

Kas teadsite, et kasepungi võib süüa? Maitsevad nagu … puu. Kuusevõrsete kohta ilmselt teadsite, et need on head hapukad. Ja kui silmad lahti hoida, võib metsas leida vaarikavarsi, millest teed keeta.

Matkarada jätkus kusagil siin põllul. Varsti on rikkalik lumesõja materjal kadunud, nii et kiirustage! Viimased pallid veel lendu!

Kuigi Hinni kanjons matkarada väga lühike, aga koos pikniku, lumesõja, ojja kukkumise, mäenõlvalt alla liugu laskmise ja päikese imetlemisega oli see taas üks mõnus kevadine pööripäev. Loodan, et teie kõik olete ka pisut heas mõttes pöörased ja ülemeelikud, just nagu täna alanud kevad!