Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa

Täna jagan mõtteid, kuidas minu arvates saab liikuv meditatsioon ja meditatiivne seisund kuuluda igapäevaelu peaaegu igasse hetke ja mida head see meie jaoks korda saadab. Käin mõistetega päris vabalt ringi, teate ju küll mind juba. Meditatsioon ei ole kindlasti ainult mingi koopas elavate vanade habemike teema, see võib muuta argipäevad päriselt ka rõõmsamaks ja stressivabamaks. Samuti raamatus “Meditsatsioon.Fotomeditatsioonid” ei ole põrmugi igavad lood – seda muidugi eeskätt minu enda arvates, aga ka mõnede teiste sõnul, kes käsikirjale pilku on saanud peale visata.

Raamatuprojekt kogub ikka Hooandjas hoogu

Tänu vististi Hooandjale on ka mu blogi külastajate arv vahepeal üüratult kasvanud. Kui ma viimati statistikat vaatasin, siis ma esiti ei uskunud oma silmi ja panin arvuti lihtsalt kinni tagasi. Mõtlesin, et see on uni ja tõmban teki veel korra üle pea. Aga siis, et oot! päevaaeg, see ei saa uni olla! Tegin rahustuseks meega teed. Päriselt. Aga olen muidugi ülirõõmus, et olete mu veebilehele klõpsanud! Ja tänu teile ka, kellelt olen tagasisidet saanud!

Kasutan veel mõne nädala juhust, et öelda, et minu raamatuprojekti saad Hooandjas toetada SIIN

Liikuv meditatsioon igapäevaelus

Aga mis ma tahtsin meditatsiooni kohta öelda: meditatsioon ei ole ainult nurgas istumine ja ümisemine (mulle tundub, et osadel võib olla tekkinud selline arusaam). Minu arvates on liikuv meditatsioon kõiges, mida me teeme omasoodu kulgedes ja kui tegutseme nii, et on rahulik ja hea olla. Kes tahab, võib vastu vaielda, aga minu arvates nii on. Kui tunnen niisugust vaimustust, et ümbrus kaob justkui ära ja aega poleks nagu kunagi olemas olnudki, siis see ongi meditatiivne seisund, see on minu isiklik “meditsatsioon”.

Meditatiivsed ja tervendavad on sellised mõnusad iseendale pühendatud hetked, nagu näiteks saunas ja ujumas käimine, õunapuu all istumine, teineteisele silma vaatamine, kassinurru kuulamine, mererannal uitamine, päikesetõusu ja –loojangu vaatamine jne. Joonistamine, lugemine ja lugude kirjutamine on samuti tegevused, mis viivad heaolu seisundisse. Ma usun, et seda on isegi maratonijooks, kuigi mul sellealast kogemust ei ole. Olen ainult lühemat maad sörkinud ja looduses jalutanud, mis on muidugi väga mõnus.

Meditatiivsed moosid

Minu jaoks võib ka moosi keetmine olla väga heas tundes viibimine, kui ma ei kleebi sellele külge taolist kohustuse silti: “sest õunu ju sel aastal on ja mida ma muidu talvel söön”. Moosi keetmine on äge siis, kui leian selles võimaluse hea muusika saatel köögis kulbiga ringi tantsida ja uusi maitsenüansse leiutada. Olete proovinud õunamoosi hulka piparmündi lehti lisada? Aga apelsine, pirne, aprikoose? Turul on nüüd üks müüja, kelle õnneks olen mina see keegi, kes oskab hinnata sügisdesserdi-nimelist õunasorti. Teate küll neid õunu, punase-rohelise triibulised ja jätavad mulje, et on maru hapud. Tegelikult ei ole hapud, aga enamus seda ei tea. Kui õunu puhastan, siis kuulan tavaliselt mõnd inspireerivat podcasti, lasen oma mõtted lendu ja noaga pigem väga ei vehi.

Mida head meditatsioon meile teeb

Rahulik seisund aitab vaadata iseenda sisse ja taltsutada ajukurdude vahel hüplevat meeleahvikest. Nii võib näha, et probleemide lahendused on tegelikult lihtsamad kui oleks osanud arvata ja mõned murekohad võiks üldse saata tagasi sinna, kust need tulid. Kui hakata meeleahvikest korrale kutsuma, võib elus paljugi paremuse suunas liikuda.

Meditatiivne seisund on mõnus kulgemine ilma kõrvalistele pärdikutele tähelepanu pööramata. See aitabki kaasa kooskõla leidmisele iseendas. Nii võib muu hulgas ka naeratuse iseenda seest jälle üles leida. Segamatult omaette aega veetes võib saabuda suurem selgus iseenda motiivide ja soovide suhtes ning mõistmine, mida ma ise tahan oma elus näha ja kogeda. Pelkade soovunelmate asemel võib näha realistlikumat pilt endast ja ümbritsevast. Meditatiivse seisundi praktiseerimine võib aidata astuda eludraama teatris lavalt publiku hulka ja loobuda iseenda võetud, teinekord täiesti jaburasse, rolli liigselt sisse elamast.

Meditatsioon kantseldab stressi ja ärevust

Pole mingi ime, et rahunedes ja turvalises paigas toimetades väheneb stress ja ärevus, paraneb meeleolu. Olen talletanud sel ajal häid mälestusi, mida meenutada siis, kui reaalne olukord ei näe välja nii, et inimesed minu ümber tormaksid mind otsekohe leebelt kallistama. Eneses rahulikult paremale selgusele jõudmine aitab ka paremini keskenduda ja infot töödelda, sest igapäevapinge ei talla nii palju ajurakkude varvastel. Keha pingete lõdvestudes ja iseendasse kaastundlikumalt suhtudes suureneb elurõõm.

Kasvõi veidi tasuks meditatiivses seisundis viibida enne ärevust tekitavasse sündmusesse sukeldumist. Just selleks, et see sukeldumine toimuks suurema selgusega ning et vältida mõtlematut tegutsemist. Suurem selgus ja läbipaistvam emotsioonide meri lubab märgata ka uusi ilmunud ideid.

Kuna immuunsüsteemi jaoks on kõige laastavama toimega just stress, siis meele rahustamine ja iseenda heaolu suurendamine tugevdab otseselt ja kärmelt immuunsust. Seda, et meditatsioon immuunsust tugevdab, on üksjagu uuritud ja mister Google teab sellest ka. Stressi vähenedes võib alaneda ka seni liiga kõrge vererõhk ja paraneda une kvaliteet.

Iseendasse hoolivamalt suhtumine võib muidugi parandada ka ümbritsevaid suhteid. Eneseteadlikkuse kasvatamine võib vabastada nii ebatervetest harjumustest kui ka ebatervete suhete koormast. Sealjuures, kui oled sõber iseendaga, ei pruugi muretseda üksildustunde pärast. Iga hea sõber on loomulikult suur kingitus, aga meelerahu ja rõõmu võib tunda ka siis, kui sõbrad jälle oma koju tagasi lähevad.

Soovin kõigile meelerahu ja suur-suur tänu, et lugemisega siiani jõudsite!

Fotod klõpsisin jälle vihmasel septembriõhtul, et tekst liiga must-valge ei oleks.

Raamatust “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” saab lähemalt lugeda siin:

RAAMAT

ANNAME HOOGU RAAMATULE

Kuidas tekkis julgus raamat välja anda