Baleaari saarte suurim keskus ja pealinn on Palma de Mallorca. Siia ma Palma lennujaamast öösel sõitsingi. Hotelli retseptsionistist noormees oli väga kena ja rõõmsameelne ning naeratused muudavad päeva ja öö alati säravamaks. Väga vahva, et niipea kui saad mornist kliimast eemale, ei peeta sind enam napakaks, kui kogemata laialt naeratama juhtud.
Itaalias ja Hispaanias võid minna keset ööd retseptsionisti jutule, kellel on korgitser alati sahtlis varuks ning kes on valmis seda naeratuse eest käiku laskma. Veini olime Itaaliast kaasa vedanud, et seda mitte öösel linnapealt otsima minna. Sellega sai läbi ka esimene reisipäev, mille algus on eelmises reisikirjas. Visake pilk peale.
Hommikul läksime uurima, mida Palma de Mallorca meile pakub
Sitsikleidi, mida ma Eestis suvel kordagi selga polnud saanud, kandsin selle reisi ajal peaaegu räbalaks. Nii palav kogu aeg. Õhtul oli 27 kraadi, päeval muidugi soojem.
Märgake palverändurite kammkarbi märki seinal. Üks rändur puhkab jalga.
Hommikul tahtsin alustada d’Olivari turust, aga see oli miskipärast kinni, ehk remondis? Kõndisime vanalinna poole edasi.
Majorca Cathedral asub Palma südames, kõrgudes vanalinna kohal ja tervitades mere kaudu saabujaid.
Palma Santa Maria katedraal, teise nimega La Seu, paberpiletite müügikohta ei leidnud üles, seega ostsin elektroonsed piletid ja saimegi katedraali sisse. Tavaliselt ma põrkun kirikutes juba ukselt tagasi ja eelistan suveniiripoode, aga see ehitis oli helgem ja kannatas sees ka olla.
Baleaari saared kannavad tuhandeaastaseid ajalookihte ja turisti eest on need, nagu ikka, küllaltki hästi ära salastatud. Jälgi ise märke ja tee oma tähelepanekuid. Selline uurimistöö aga ongi väga huvitav. Mida tänapäevale lähemale, seda koledamaks see nii-öelda kunst muutub. Ka siin on 21.sajandil üht-teist tänapäevasemaks muudetud.
Aga siin veel päris suurejooneline. La Seus olevat 61 vitraažakent, mille tõttu teda kutsutavat ka Valguse katedraaliks. Peened sambad muudavad ruumi õhuliseks.
DNA säilitamine. Keegi ei julge näppima minna. Mina olen harjunud klaaspurkides küll pigem moosi säilitama.
Väikesed draakonid, sellest ajast kui need veel koduloomad olid. Üsna tihti kleidisabade all peidus, ilmselt häbelikud.
Kõiksugust õõva.
Kui poleks alanud siesta, oleksime vist siiani selles katedraalis uurimistööd läbi viimas.
Esimene Baleaari saarte rand
Palma de Mallorca rand suurt muljet ei jätnud, kastsime end korraks vetikate vahele sooja ja soolasesse vette, pugesime turistide summast välja ning kõmpisime vanalinna tagasi. Ehk on siesta juba möödas?
Rannapromenaad.
Vanalinna kitsastel tänavatel lonkida ja ringi vahtida on vahva muidugi, hoiduge hobuse alla jäämisest.
Kuni saabus öö.
Taas Külli öine tabamus.
Hiiglased ja nende arhitektuur
Kunagi arvati, et Baleaari saarte ja ka teiste Vahemere saarte varasemad elanikud olid hiiglaste rass, kes ehitasid kividest ehitisi, torne ja tunneleid. Mõned ajaloolased arvavad, et Herakles ise on siitkandist läbi astunud. Linnapildis on näha uksed nii kõrgete kui madalamate jaoks. Mõnede suurte uste koputid asuvad tänapäevainimeste pea kohal. Kaval nipp, et kutsumata külalised sisse ei saaks.
Palma raekojas asuvad gigantide kujud esindavat ajaloolisi tegelasi. Kellegi järgi elusuuruses tehtud? Trepil saavad küll võtta mitu astet korraga.
Baleaari saartel räägitav keel on hispaania ja katalaani. Kui keegi soovib mulle kiiremas korras hispaania keele selgeks õpetada, siis ma olen üks suur kõrv. Tahaksin pikemat vestlust arendada, kui mu põhisõnavara võimaldab: buenos dias, buenos noches, agua caliente por favor, doscientos gramos, muy bien, muchas gracias. Kuigi naeratus teeb ülejäänud asjad selgeks, oleks aeg siit nüüd edasi liikuda. Katalaani keel on muidugi erinev, aga ma alustaks hispaaniast.
Kuidas ma Baleaaridel edasi kulgen, saate varsti edasi lugeda.
Reisikirja esimene osa asub siin: